Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Signe Sillasoo
- 22. oktoober 2015 kell 12:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kuidas toita ära 9 miljardit suud?
Kas sa tead, kust su toit tuleb? Pildil Bangladeshis banaane kasvatav Anwara Begum. Foto: Jim Richardson / National GeographicEesti Tervishoiu Muuseumi ja National Geographicu koostöös valminud fotonäitus “Tuleviku toit” kutsub kaasa mõtlema toidu tootmise, -tarbimise ja -raiskamise teemal.
Näitus “Tuleviku toit”Eesti Tervishoiu Muuseumis, Lai 30, TallinnNäitus avatud kuni 28.02.2016Pilet: 5–8 eurot, perepilet 18 eurot. Lastele kuni 8. eluaastani tasuta.www.tervishoiumuuseum.ee
LoenguprogrammKorralik eine04.11 kl 18 Eesti Tervishoiu Muuseumis, Pille Petersoo, Toidublogi Nami-Nami looja ja peatoimetaja.“Korralik eine” (ingl k “proper meal”) on toidusotsioloogias levinud mõiste. Korralik eine on perekonna heaolu ja tervise sümbol. Mida selle mõiste all silmas peetakse ja kuidas korralik eine eri maades välja näeb?
Kuidas toita 9 miljardit inimest?11.11 kl 18 Eesti Tervishoiu Muuseumis, Marek Strandberg.Kust tuleb nälg? Kui suur on toidutootmise jalajälg? Kui efektiivne on nüüdisaegne toidutootmine? Miks ja mida süüakse? Kuidas saab ja võiks toitu kasvatada, toota, aga ka sünteesida? Kui põhjendatud on tapmine toidukultuuri nimel?
Kas GMO päästab maailma?18.11 kl 18 Eesti Tervishoiu Muuseumis, Erkki Truve, professor.GMO toiduainete kõrgem kvaliteet, väiksem müügihind ja kiirem tootmine näib suurepäraselt lahendama laviinina kasvava rahvastiku toiduprobleemi. Aga kas suudame siin, kodu-Eestis omaks võtta geenmuundatud toidu?
Väega toit aknalaual ja linnaaias25.11 kl 18 muuseumis, Eva Luigas, Ajakiri Aed peatoimetaja ja ajakirja “Kodukiri” aiatoimetaja.Need, kellel suurt maalahmakat kasutada pole, võiksid oma toidulauale päris arvestatavas koguses toiduaineid ise kasvatada näiteks aknalaual või linnaaias. Kuidas selle tegevuse käigus võimalikult vähe ressursse kulutada ja palju taaskasutada, mida kasvatada, et tulemus oleks efektiivne ja esteetiline ja kellega tuleks peale iseenda aias veel arvestada?
Eesti Tervishoiu Muuseumi juht Margus Jurkatam ütles, et näitus käsitleb toitu – selle tarbimist, raiskamist ja tootmist. “Sellest ei saa kunagi liiga palju rääkida,” sõnas ta Äripäeva nädalalõpulisale Puhkepäev. Näituse alateemad on toidukriisi eelõhtu, sinine revolutsioon, maakrabamine, toitumise evolutsioon, roheline revolutsioon ja toidu raiskamine. Teemasid avatakse National Geographicu fotograafide kõnekate fotodega, mille juurest leiab veel erinevaid skeeme, infopaneele ja filme.“Meie eesmärk on, et inimesed hakkaksid mõtlema selle peale, mida nad tarbivad ja mis on selleks eelnevalt tehtud, et see toidupala nende toidulauale on jõudnud. Eelkõige soovime pöörata tähelepanu sellele, et me ei viskaks iga päev ära toidujäätmeid (Eestis tekib inimese kohta aastas 179 kg toidujäätmeid – toim), mis on meil külmkapis nii-öelda vanaks läinud. Võib-olla me suudame tegutseda nii, et see toit üldse raisku ei lähekski,” selgitas Jurkatam.Kuidas toita kasvavat inimkonda?Näituse keskne küsimus on, kuidas toita ligi 9 miljardit inimest, kes teadlaste arvestuste järgi elavad Maal 30 aasta pärast, 2050. aastal. Seda on praegusest ligi 2 miljardit suud rohkem.“Me ei oska praegu sellele täpselt vastata. Me viskame selle küsimuse näitusel õhku ja proovime vastuseid leida oma haridusprogrammi ja teemaloengute kaudu, mis algavad novembris,” sõnas Jurkatam.Näiteks 11. novembri loengus keskendub Marek Strandberg just kasvava rahvastiku äratoitmise küsimusele, Erkki Truve mõtiskleb 18. novembril aga selle üle, kas GMO-tooted võiks olla lahendus.Üks on aga kindel – keskkond ja maa toidutootmise koormustaluvus ei pea kasvavale nõudlusele vastu, kui inimesed ei muuda oma mõtlemist, söömisharjumusi, viise toitu toota ja seda mitte raisata.Pered raiskavad toitu 120 euro eest aastas
67 eurot oli 2015. aasta I poolaastal keskmiselt Eestis ühe kuu toidukorvi maksumus. 2014. aasta teisest poolest hakkas ostukorv odavnema. Venemaa kehtestatud sanktsioonide tulemusel kaotas Eesti piimatööstus olulise turu ja ülepakkumise tulemusel piimatoodete hind koduturul langes. 2014. aastal oli ostukorvi maksumus 69,8 eurot. 179 kg toidujäätmeid tekib Eestis inimese kohta aastas. 42% jäätmeid tekib kodumajapidamistes, 39% läheb raisku toiduainetööstuses, 14% väljaspool kodu toitlustusasutustes süües ja 5% kauplustes.Ühe leibkonna toidujäätmetest 36% ehk 47 kg (mille väärtus on keskmiselt 120 eurot aastas leibkonna kohta) on toidukadu, ülejäänu on toidu kasutamiskõlbmatu osa.
Allikas: Maaeluministeerium ja statistikaamet
Igaühe valikud määravad tuleviku“Teadlased ütlevad, et oleme jõudnud otsustavasse punkti, seistes silmitsi globaalsete probleemidega toiduga varustatuse ja maailma keskkonna kaitsmise vallas. Paraku me ei mõtle, et see, mida poeriiulite vahel jalutades korvi laome ehk toiduvalikud, mida iga päev teeme, määravad meie tuleviku,” lausus National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu.National Geographic, mis on uurinud kasvava rahvastiku toitmise küsimusi, seejuures planeeti üle koormamata, on välja pakkunud viieosalise plaani: 1) peatada põllumajandusala suurenemine; 2) kasvatada rohkem olemasolevatel põllumaadel; 3) kasutada ressursse tõhusamalt; 4) muuta toitumisharjumusi; 5) vähendada toidu raiskamist. Need sammud aitaksid maailma toiduvaru suurendada üle kahe korra ning vähendada oluliselt põllumajanduse mõju keskkonnale kogu maailmas.www.natgeofood.com National Geographicu veebilehekülg, mis koondab infot ja mõtteid selle kohta, kuidas toita ära maailma pidevalt kasvavat rahvastikku, seejuures keskkonda kurnatama, tarbida jätkusuutlikult loodusressursse ja raisata vähem.
Mõtteainet pakkuvad dokumentaalfilmid toidu ja keskkonna teemal"Just Eat It: A Food Waste Story" (2014) Toiduarmastajaist filmitegijad Jen ja Grant uurivad, kuidas raisatakse toitu kogu turundusahela raames: alates talust kuni lõpptarbija külmkapini. Mõistes, et igal aastal visatakse USAs minema miljardite dollarite väärtuses sööki, lubavad nad edaspidi toituda ainult sellisest söögikraamist, mis muidu prügikasti jõuaks. www.foodwastemovie.com"Cowspiracy: The Sustainability Secret" (2014)Dokumentaalfilm näitab, kuidas massiline loomakasvatus liha söömise eesmärgil on maakera üks suurimaid reostajaid ja kurnajaid - see kurnab maad, reostab vett, tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui transporditööstus ja liiklus, on põhjuseks loomade looduslike elupaikade kadumises, liikide väljasuremises. www.cowspiracy.com"Earthlings" (2005)Varjatud kaamerate abil näidatakse, mis toimub loomalautades, kuidas koheldakse tsirkuseloomi või kaustatakse neid rõivatööstuses. Filmi kesksed teemad on loomade kasutamine meelelahutuses, teaduses, toiduainetööstuses, moetööstuses ja pidamine lemmikloomadena.www.nationearth.com"Fat, Sick and Nearly Dead" 1. osa (2010) ja 2. osa (2014)Joe on ülekaaluline ja haige australlane. Ta otsustab 60-päevase mahlapaastuga muuta oma elu ja tervist. Teekonnal USA idarannikult läänerannikule kohtab ta erinevaid inimesi, vestleb nendega tervislikust toitumisest ja pakub soovijaile maitsta isetehtud rohelisi mahlasid. Nende inimeste hulgas on ka 200 kg kaaluv Phil, haige rekkajuht, kes saab Joe muutusest inspiratsiooni ja asub ise samale teele. 2. osas mõtiskleb Joe selle üle, kuidas muuta tervislikud harjumused elustiiliks.www.fatsickandnearlydead.com"Food, Inc" (2008)Film illustreerib ilmekalt, kuidas USA suurkorporatsioonid kontrollivad toiduainetööstust. Räägitakse kohaliku, kodumaise ja väikese tootmise eelistest.www.takepart.com/foodinc"Forks Over Knives" (2011)Film selgitab tänapäevaste massiliselt levinud haiguste ning tarbitava toidu vahelisi seoseid. Vähki, rasvumist, südameveresoonkonna haiguseid, diabeeti ja teisi haiguseid on võimalik ennetada ja ravida, kui süüa vähem loomset ja töödeldud toitu ning rohkem taimset toitu.www.forksoverknives.comMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.